Veeda edasijõudnud teadmise põhialus

Arusaam kooskõlas kvantfüüsika teadmisega

Veeda kirjenduses on leida üllatavalt edasijõudnud teadmist mitmel alal (viide 1).

Kuidas oli võimalik, et Veeda ajastul, mitu tuhat aastat tagasi, oli võimalik jõuda loodu arusaamadele, mida tänapäeva füüsika on suutnud saavutada vaid väga komplitseeritud tehnoloogia ja arenenud matemaatika abil? Isegi on mõned füüsikud jõudnud järeldusele, et see teadmine on edasijõudnum kui tänapäevane.

Kuidas oli võimalik, et nad jõudsid nii sügavale arusaamisele kehast, et said välja arendada tervishoiusüsteemi (ajurveeda), mis suudab ennetada ja ravida haigusi, millega nüüdismeditsiin hakkama ei saa?

Kuidas oli võimalik jõuda edasijõudnud teadmisele ka mitmel teisel alal, kaasarvatud matemaatika, geomeetria, astronoomia, bioloogia jne.

Kuidas oli võimalik luua edasiarenenud vaimset tehnikat, mis võimaldab arendada aju täiuslikku kooskõla, mille kohta nüüdisteadus ei tea seni midagi?

Tähtsa osa selgitusest annab kvantfüüsika ise.

Loodu põhialus on niinimetatud ühendväli. See on piiramatu ja ajatu mittemateriaalne väli, millest ilmuvad kõik materiaalsed nähtused ja vormid. See reguleerib kõiki materiaalseid nähtusi ja tegevusi loodusseaduste abil.

Kuna ühendväli on kogu loodu põhialus, on seal ka täielik info loodusseaduste ja loodu kohta. Füüsika ütleb, et kui ühendväljaga oleks võimalik kontakteeruda, siis oleks kättesaadav ka täielik teadmine universumist.

Veeda uurijate edasijõudnud instrument

See on täpselt see, mida veedateadlased tegid. Nad kasutasid ühendvälja uurimiseks loodu kõige edasijõudnumat ja komplitseeritumat instrumenti. See instrument on palju tundlikum kui füüsika kõige keerukamad aparaadid.

Selleks instrumendiks on inimaju, aga ainult teatud teadvuseseisundis, niinimetatud puhta teadvuse seisundis (selleks otstarbeks arendati transtsendentset meditatsiooni). Veeda kirjeldas, et selles teadvuseseisundis toimib aju täielikus kooskõlas ühendväljaga ja on seetõttu võimeline ühendvälja uurima. Selle eelduseks on, et teadvus on ühendvälja põhiolemus.

Teadvuse loomus

Teadvus kerkis esile juba varajases kvantfüüsikateoorias kvantvälja omadusena (ei paistnud olevat võimalik teha vahet mõõtja teadvuse ja mõõdetu vahel). Pikka aega katsuti sellest vabaneda, nagu oleks tegemist imeliku "veaga". Aga Nobeli laureaat, füüsik Eugene Wigner kirjutas 1967 (2), et kõige geniaalsemad kvantfüüsikud on juba 50 aasta jooksul proovinud kõiki võimalikke võtteid, et "teadvusest vabaneda", ja nüüd on aeg arvestada sellega, et teadvus on loodu põhiline omadus. Seejärel on üha kasvav arv füüsikuid esitanud samasuguseid arvamusi aga kvantfüüsika geniaalne looja oli juba varakult sellest veendunud:

"Minu arvates on teadvus primaarne ja mateeria on selle sekundaarne väljendus."

Max Planck. Füüsika Nobeli laureaat. "Kvantfüüsika isa". The Observer, London, 25 jan, 1931.

Tänapäeval on saadud mitmeid tugevaid tõendeid, et põhiline, kõiki ühendav teadvuse väli on olemas. Nende tõendite seas on ka nn "koherentsust loovate gruppide" mõju, vaadake viide 3a, ning ulatuslik uuring teiste teadvuseväljafenomeenide kohta, näiteks esitatud Lynne McTaggarti bestselleris "Väli" (originaali nime "The Field"viide 3b).

Arvamus, et teadvus tekib inimajus, on tegelikult teaduslikult tõestamata oletus. See tähendab, et tänapäevane valdav loodusteaduse materialistlik maailmavaade põhineb usul, mitte faktidel.

John Hagelin ütleb, et kvantfüüsika on asunud arendama teooriat, millega saab selgitada, kuidas äärmiselt peene ja tohutult energiarikka ühendvälja ja inimaju vahel on võimalik resonants. Seda nimetakse "hidden sector matter" (varjatud sektori mateeria) teooriaks. See on midagi muud kui "dark matter" (tume mateeria) ja "hidden matter" (varjatud mateeria). Sellel mateerial on just niisugused omadused, et olla võimeline vahendama kontakti inimaju ja ühendvälja vahel, räägib Hagelin.

Nagu on ühendväli füüsikalise energia kõige rahulikum (vähemergastatud) seisund (least excited state), nii on puhta teadvuse väli teadvuse kõige rahulikum seisund (täielik meelerahu). Mõned juhtivad füüsikud on täheldanud, et kvantfüüsika ja Veedade antud kirjeldused selle kõige rahulikuma tasandi kohta langevad silmapaistvalt kokku. Seejuures on J. Hagelin näidanud, et see kokkulangevus on täpne. Pildil näeme, kuidas teadvuse kõige peenem tasand, puhas teadvus, ja mateeria kõige peenem mittemateriaalne tasand, ühendväli, on üks ja seesama. Puhtas teadvuses on kooskõla ajus erakordselt suur, ja sellega on võimalik kasutada aju täieliku kaptsiteedi.

"Objektiivne subjektiivsus"

Võttes arvesse inimaju väga komplitseeritud ehitust on ilmne, et sellise "aparaadi" kasutamisel põhinev loodu välja uurimine on võimeline andma palju täiuslikumat ja detailsemat teavet kui seda on võimalik saada nüüdisaegsete seadmetega, mis on inimajuga võrreldes väga lihtsad ja jämedad. Viimastega saab uurida ainult kaudselt ja fragmentaarselt, aga inimaju on suuteline nägema vahetut ja terviklikku pilti.

Selline teave võib küll paista subjektiivsena. Aga selles teadvuseseisundis on inimene põhiliselt objektiivne. Selles seisundis ei ole olemas ego-teadvust ega ootusi, mis võiksid kogemust "värvida", sest hetkel, kui ego või ootused tekivad, kaob transtsendentne teadvus. Seega on see täielikult objektiivne "subjektiivsus". See on ka täiesti "standardiseeritud" seisund, see tähendab, erinevalt teistest aju seisunditest, on see täpselt seesamane iga ühe juures. Selles seisundis on inimene võimeline täpselt ja korrektselt andma edasi seda, mida tema aju registreerib.

Veedateaduritel oli range nõue, et see, mida nad registreerisid, pidi olema ka teiste poolt täpselt reprodutseeritav, mis on üks tänapäeva teaduse tunnustest. Teave mida sellel viisil saavutatakse on alati täpselt seesama, sõltumata isiksusest, kultuurist või ajastust (on ka ühendvälja tunnus nüüdisaegses füüsikas et on täpselt seesamane iga vaatleja silmis - "Lorentz invariant"). Seetõttu on pudemeid veedatõdedest leitud ka mitmetest teistest kultuuridest ja ajastutest. Inglise autor Aldous Huxley kirjeldas seda oma kuulsas raamatus "Ajatu filosoofia" (4) ja ka teised on seda täheldanud, nende seas Princetoni professor Walter T Stace (5). Kuid mitte kusagil mujal pole seda teavet jäädvustatud nii ulatuslikult ja detailselt kui veedades.

Hindamatu, universaalne teave

See edasijõudnud, standariseeritud meetod ühendvälja omaduste uurimiseks on võimaldanud jõuda sügavamale teadmisele kui moodne teadus on saavutanud.

Nobeli laureaat Brian Josephson jõudis peale põhjalikku süvenemisele asjasse järeldusele, et veedateadusel on sügavam teadmine kui tänapäeva füüsikal ja ennustas, et see mõjutab tulevikus füüska arengut. Allikas: New Scientist 23 Juunil 1977

Veeda on seepärast hindamatu ja suures osas unikaalne teave, mis pakub võimsaid lahendusi inimese elutingimuste parandamiseks kõikides eluvaldkondades ja ühiskonna elukvaliteedi tõstmiseks kõrgemale tasemele. Selle arengu tähtsaimaks põhialuseks on inimese arengu suunamine enesekehtestamise kõrgemale tasandile.

Oma universaalse loomuse tõttu on see teave rakendatav igal pool maailmas sõltumatu kultuurist, religioonist ja asukohast. Vaadake ka "Kohaliku kultuuri suur tähtsus."

Viited

• 1. Veeda edisajõudnud teadmine"
• 2. Wigner, Eugene 1967. "Symmetries and Reflections". Indiana University Press, Bloomington & London.
  
• 3a Rahuloova ja harmoniseeriva efekti eksperimentaalne uuring
  
• 3b. McTaggart, Lynne. "Väli", Pilgrimmi kirjasus. Original on "The Field", 2008. HarperCollins Publishers. Ülevaade tähtsamate ja kvaliteetsemate teaduslikute faktide kohta mis tõestavad teadvusevälja olemasolu mitmetest erinevatest lähtekohtadest. Tõendid on tänapäev tugevad, ja mitmetes eksperimendisarides on tõenäosus, et tulemus oli juhuslik, olnud vähem kui üks miljardi kohta või veel vähem.
• 4. Huxley, Aldous. The "Perennial Philosophy", (1945). Perennial Classics, april 2004. ISBN:006057058X
• 5. Stace, Walter T. "The Nature of the World: An Essay in Phenomenalist Metaphysics", 1937. Taas trükkitud 1975, MacMillan Publishing Co. Inc

Jaan Suurküla,
Arst, nii moodsa meditsiini kui Ayurveeda väljaõppega.